Ehk me soovime rohkem kuulda "Ma mõistan sind."

Mis tol saatuslikul 13 mail juhtus? Ma sain sinust aru. Ja mingil mulle seletamatul viisil mulle tundus, et ka sina mõistsid mind. Päriselt. Et sa kuulaksid ja saaksid minust aru. Kui palju kergendust ma tol päeval tundsin, et on olemas keegi, kes mind mõistaks. Selles päevast saati on see teadmine mind kandnud.

Võib-olla inimestena me ei taha kuulda nii palju "Ma armastan sind" kui "Ma mõistan sind." mis tähendab ka seda, et "Ma näen sind." ja "Ma võtan sind vastu." Sest sügavamal tasandil me tahame, et meid võetaks vastu sellistena nagu me oleme.

Tol päeval, ma kuulsin seda sinu hääles, selles kohas kus sinu hääl murdus. Sinu ohetes. Ma olen seal olnud, seal pimeduses. Ma tean, kui sügavaks võib see auk minna, et võib sootuks ära unustada, et valgus kunagi eksisteeris.

Ja ma tean samuti, kui palju jõudu ja julgust nõuab, et sealt välja tulla. Kui palju kannatust ja kui palju usku. Sa said sellega hakkama. Ma sain sellega hakkama.

Ohh, RH, kuidas ma tahaksin sinuga sellest rääkida. Kõigest. Ma tean, et sa kuulaksid ja vaataksid mulle otse silma. Et sa päriselt mind näeksid ja mina näeksid sind. Sellisena nagu sa oled.